Tasub teada

Korduvad küsimused

Mis vahe on teenuslepingul ja liitumislepingul?
Liitumisleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga enne kinnistu torustike esmakordset vahetut ühendamist ühiveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga selleks, et kasutada vastavat teenust tulevikus, või olemasoleva ÜVK rekonstrueerimist.

Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga peale seda, kui kinnistu on ühisveevärgi või –kanalisatsiooni torustikuga ühendatud.

Mis on liitumispunkt?

Veevarustuse liitumispunktiks on üldjuhul maakraan, asukohaga kuni 1 meeter kinnistu piirist.
Kanalisatsiooni liitumispunktiks on üldjuhul mõtteline punkt ühendustorustikul või piirikaev, asukohaga kuni 1 meeter kinnistu piirist.
Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

Mida peab teenuslepingu sõlmimiseks tegema?

Teenuslepingu sõlmimiseks on vajalik kinnistu omanikul esitada avaldus.
Avaldust saab esitada meie kodulehe kaudu siin või kontoris Vingi tn 13, Pärnu linn.

Kuidas toimub teenuslepingu sõlmimine kaasomandi puhul?

Kaasomandis (ka korteriomandis) oleva kinnistuga sõlmime ühe kirjaliku teenuslepingu kaasomanike volitatud esindajaga, mitte kõigi kaasomanikega eraldi. Tarbitud teenuste eest tasumisel vastutavad aga kõik kaasomanikud ühiselt. Arveldamine toimub peaveearvesti alusel, kaasomanike vaheline arveldus toimub nende omavahelisel kokkuleppel.

Kas korteriomanik saab sõlmida ASPV-ga eraldi teenuslepingu?

Korteriga AS Pärnu Vesi lepingut ei sõlmi. Iga kinnistuga sõlmitakse 1 teenusleping. Leping sõlmitakse korteriühistu, haldusfirma või korteriomanike volitatud esindajaga.

Mis on piiritlusakt?

AS-i Pärnu Vesi ja kliendi vahel sõlmitud teenuslepingu lisana allkirjastatakse piiritlusakt, milles fikseeritakse liitumispunkt(id). Liitumispunkt määrab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri.

Mida teha kui majaomanik on vahetunud?

Omaniku vahetudes on vajalik endisel omanikul olemasolev teenusleping lõpetada ja fikseerida veearvesti lõppnäit ning uuel omanikul sõlmida uus leping. AS-iga Pärnu Vesi saab sõlmida lepingu uus omanik, kelle omandiõigus on dokumentaalselt tõestatud.

Kui omanik on surnud, mis siis lepingust saab, mida tegema peab ja milliseid dokumente AS-ile Pärnu Vesi vaja esitada?

Kui pärimistoimingud ei ole lõpule viidud:
Omaniku surma korral, kui pärijad on ebaselged, ootame kinnisturaamatusse sissekandmist kuni pärija on selgunud. Seniks saame sõlmida ajutise kokkuleppe. Kokkuleppe sõlmimiseks on vaja esitada avaldus. Lepingu sõlmimiseks vaja esitada endise omaniku surmatõend ja avalduse esitaja ID-kaart või pass.

Kui pärimistoimingud on lõpule viidud:
Kui pärija on selgunud, teeb omanik AS-ile Pärnu Vesi avalduse lepingu sõlmimiseks, ASPV näeb kinnisturaamatust kas ta on omanik või mitte ning siis saab lepingu ümber vormistada. Surmatunnistust ASPV ei nõua.

Mida pean tegema kui mu kinnistul puudub veetarbimine (näiteks talveperioodil)?

Juhul kui teadaolevalt puudub tarbimine pikema perioodi vältel, siis kindlasti teada anda AS Pärnu Vesi klienditeenindusele periood, millisel ajavahemikul tarbimine puudub.

Perioodilise tarbimise puudumise teate saate edastada meie kodulehe kaudu siin.

Selleks, et vältida talvisel perioodil torustike külmumist, soovitame veearvestist ja torustikust vesi välja lasta. Võimalusel veemõõdusõlm soojustada või veearvesti lasta  eemaldada.

Kuidas lugeda veearvesti näitu, milliseid numbreid pean teatama?
Missuguseid numbreid teatama peab, sõltub veearvesti tüübist.

Tüüp 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teatada tuleb veearvesti mustad numbrid, mis näitavad arvesti poolt loetud kuupmeetreid (m3). Punased numbrid näitavad liitreid ning neid teatama ei pea.
Osutiskaala, mille üks osutiring näitab arvesti poolt loetud ühte liitrit

Tüüp 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teatada tuleb veearvesti mustal taustal olevad numbrid, mis näitavad arvesti poolt loetud kuupmeetreid (m3).
Punasel poolel asuvad numbrid näitavad liitreid ning neid teatama ei pea.

Kuidas saab teatada veearvesti näitu

Kõige lihtsam on sisestada näit AS Pärnu Vesi koduleheküljel, sisenedes lehele „Teata veenäit“. Otsida oma tarbimiskoha aadress ja sisestada uus veearvesti näit.
Lisaks on võimalik teavitada telefoni teel automaatvastajale (24h) numbrile 445 5652.
Palume teatada alati lepingupartneri nimi, tarbimiskoha aadress ja veearvesti näit.

Palume näidud esitada ka siis, kui tarbimist ei toimu!

Millal pean teatama oma veearvesti näidu?

Kliendile esitatakse arveid vastavalt kokkulepitud arvestusperioodile. Arvestusperiood lepitakse kokku teenuslepingu sõlmimisel ning kokkuleppel kliendiga on võimalik seda muuta. Näite ootame ajavahemikul 27ndast kuni 5nda kuupäevani.

Milliseid kaugloetavaid arvesteid AS Pärnu Vesi paigaldab?

AS Pärnu Vesi paigaldab Leedus toodetud Axioma Qalcosonic W1 veearvesteid, mis töötavad ultraheli tööpõhimõttega ja on patareitoitega. Kauglugemise jaoks on arvestisse sisseehitatud e-SIM kaart, mille vahendusel toimub kliendi tarbimisandmete edastamine ehk side võrguga.
Samuti on meil kasutuses Taani ettevõtte ultraheli tööpõhimõttega ja on patareitoitega külmaveearvesti Multical 21, mille andmed võtame üks kord kuus spetsiaalse konverteriga drive-by meetodil.

Mida teha, kui kaugloetav arvesti näitab veateadet?

Juhul, kui arvesti lugemil on kuvatud veateade, jõuab nii veenäit kui ka veateade meile selle tekkimise hetkel. Kui mõni häire on aktiivne, siis seda näitab ikoon arvesti ekraanil. Levihäired ei mõjuta arvesti tööd ega mõõtetäpsust.
Ekraani lugemine/infokoodid – Axioma , Multical 21

Juhime tähelepanu, et AS Pärnu Vesi ei kohustu Klienti veateadetest teavitama.

Kas kaugloetav arvesti on mu tervisele ohtlik?

Ei, kaugloetav arvesti vastab kõikidele Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ja on ohutu. Seade kasutab sarnaselt tavakasutuses olevatele nutiseadmetele andmete edastamiseks mobiilset andmesidet.
Raadiosidet kasutav Multical 21 arvesti töötab sagedusel 868-870MHz (võrdluseks 4G nutitelefon 2,6GHz).

Kes ehitab välja kliendi veemõõdusõlme ja tasub veearvesti paigaldamisega seonduvad kulud?

Veemõõdusõlme ehitab klient ise või korraldab ehituse omal kulul. Tutvu veemõõdusõlme põhimõttelise skeemiga siin.

Lepingulistele klientidele paigaldab nõuetekohasesse veemõõdusõlme veearvesti AS Pärnu Vesi. Kõik kulud, mis kaasnevad arvestite paigaldamise, plommimise ja korralise vahetusega kannab AS Pärnu Vesi.

Kui klient soovib erakorralist taatlust ehk ekspertiisi ning mõõtetäpsuse kontrollimisel (taatlemisel) selgub, et arvesti mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul AS Pärnu Vesi.

Tutvu AS Pärnu Vesi hinnakirjaga.

Kui sageli taatleb ASPV veearvesteid?

Kehtiva Majandus- ja taristuministri määrusele tuleb ASPV-l alates 26.09.2016 veearvesteid taadelda iga 5 aasta tagant.

Kas minu veearvesti loeb õigesti, kas ma saan ise seda kuidagi kontrollida?

Veearvestil on mitmeid osuteid, mis näitavad veearvestist läbivoolanud vee hulka. Et hinnata koduse veearvesti tööd on võimalik teha ka ise ligikaudset kontrolli. Selleks märkige üles veearvesti näit piisava täpsusega. Võtke suurem anum, kuhu on eelnevalt kontrollides märgitud 10 liitri nivoo. Paigaldage anum horisontaalselt kraani alla, avage kraan ja laske veel rahulikult voolata märgitud nivooni. Sulgege kraan ja võrrelge veearvesti näitu.

Kui tekib kahtlusi veearvesti mõõtetäpsuse osas, võib tellida erakorralise arvesti täpsuse kontrollimise enne taatlustähtaega (ekspertiis), kus määratakse veearvesti tegelik mõõteviga. Ekspertiisi tegemiseks palume kliendil esitada vastavasisuline kirjalik avaldus kas e-posti aadressile vesi@parnuvesi.ee või postiaadressile Vingi 13, Pärnu.

Otsus mõõtevea ümberarvutamise kohta saadetakse kliendile kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul. Kui klient ei soovi kohe parandusarvet, kajastuvad tagasiarvestuse read järgmise perioodi arvel.

Miks ei anna korterite veearvestid välja üldveearvesti tarbimist, vahe on sees?

Korterite külmaveearvestitel on lubatud viga sama suur kui maja üldveearvestil, korterite kuumaveearvestitel on lubatud viga 1% võrra suurem. Elamutes on korteriveearvesteid 5 – 500-ni, milline on nende summaarne viga, ei ole meile teada. Teoreetiliste arvestuste järgi võib juba 50 korteriarvesti puhul olla summaarne viga +/- 14%. Paljud korteriarvestid ei ole töökorras, ka on paigaldatud vertikaalselt või kaldega, mistõttu langeb arvesti tundlikkus ning väikesed vooluhulgad loetakse valesti või arvesti hoopiski seisab. Kuna AS Pärnu Vesi paigaldab valdavalt väga tundlikke veearvesteid, mis on täpsemad, siis sellest tulebki põhiline vahe näitudes. Seega tungiv soovitus on paigaldada arvestid horisontaalselt. Näiteks ka korras korteriarvesti ei registreeri seda vett, mis niriseb umbes 5 minutit vanemat tüüpi WC pottide paagi täitmise lõpul, aga majas on pidev tarbimine ja maja üldveearvesti poolt see registreeritakse. Korteriarvestite näidud registreeritakse 1m3 täpsusega kuu lõpul – see võib anda üldtarbimisele vahe 5 – 10%.

Väga väikest vee hulka ei saa väikeste veearvestitega nii täpselt mõõta ja seetõttu on ka nende mõõdetud mahtude vead suuremad. Seega, mida rohkem on majas korteri veearvesteid, seda suurem on tõenäosus mõõtetulemuste erinevuste tekkimiseks.

Soovitus – korteriarvestite näidud registreerida 100 liitri täpsusega ja kuu lõpu viimasel päeval. Korteriarvestite probleemidest saab lisaks lugeda AS Tepso kodulehelt.

Vett ei ole aga veearvesti ikka töötab, kas arvesti on rikkis?

Sellisel juhul võib olla tegemist lekkega. Palume kliendil kontrollida oma maja veetorustiku olukorda.

Kas AS Pärnu Vesi arveldab korteritesse paigaldatud veearvestite alusel?

Ei arvelda. Arveldamine toimub eramajade ja korterelamute peaveearvestite alusel. See on arvesti, mis mõõdab kogu maja veetarbimist ja asub tavaliselt veemõõdusõlmes. Veearvesti paigaldamiseks korterisse võib klient veearvesti ise soetada või pöörduda maja haldaja poole.

Kuidas toimub korterite veearvestite taatlemine?

Korterisiseseid veearvesteid taadeldakse iga 5 aasta tagant. Taatlemise organiseerib haldaja või korteriomanik ise.

Korterite veearvesteid plommib haldaja poolt volitatud isik.

Miks ummistuvad veearvestite filtrid?

Ummistuste põhjuseks võivad olla:

  • avariid trassidel;
  • trasside läbipesul võib sade tulla arvestisse, kui läbipesu ajal ei ole maja sisend suletud (soovitame alati plaaniliste pesude puhul maja sisend sulgeda);
  • maja sisendtorustikku on aja jooksul tekkinud sade ja kui majas vesi suletakse ning uuesti avatakse, siis kiire veevool võib panna sademe liikuma ja see tuleb arvestisse.

Soovitus ummistuse vältimiseks: maja sisendi kuulkraani, samuti püstikute ja korterite sisendite kuulkraane ei tohi järsult avada.

Paljud korteriühistud on pannud majale lisafiltrid sõela läbimõõduga 50 – 100 mikroni ja need võivad ka tavaolukorras kiiresti ummistuda.

Mida pean tegema kui mu kinnistul puudub veetarbimine (näiteks talveperioodil)?

Juhul kui teadaolevalt puudub tarbimine pikema perioodi vältel, siis sellest kindlasti teada anda AS Pärnu Vesi klienditeenindusele.

Selleks, et vältida talvisel perioodil torustike külmumist, soovitame veearvestist ja torustikust vesi välja lasta. Võimalusel veemõõdusõlm soojustada või veearvesti lasta  eemaldada.

Mida teha, kui veearvesti on katki külmunud,varastatud või muul moel rikutud?

Võimalusel sulgeda maja peakraan ja koheselt teavitada AS-i Pärnu Vesi veearvesti rikkest. ASPV tehnik paigaldab uue veearvesti.  Külmunud/rikutud arvesti vahetusega kaasnevad kulud tasub Klient.

 

 

 

Mille alusel arve koostatakse?
Arveldamine tarbitud teenuse eest toimub kinnistu veemõõdusõlme paigaldatud peaveearvesti näitude alusel. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu.
Arved koostatakse ajavahemikul 27ndast kuni 5nda kuupäevani esitatud näitude alusel.
Kui veearvesti näit on arveldusperioodil jäänud edastamata, koostatakse viimase kuue kuu keskmine tarbimise põhjal prognoosarve.
Prognoosarvet saab vaidlustada 10 tööpäeva jooksul. Palume kliendil teatada õige näit. Parandusarve väljastame 2 tööpäeva jooksul alates teate saamisest.

Kas arveldusperioodi on võimalik muuta kvartaalseks?

Kvartaalset arvestust ehk arveldamist iga kolme kuu tagant, pakume klientidele kelle kuu tarbimine on alla 5m3. Kvartaalse arvelduse puhul on aluseks kalendrikvartal.
Arveldusperioodi muutmiseks palume lepinguparteril pöörduda AS Pärnu Vesi klienditeeninduse poole.
Erandkorras klienditeeninduse juhi nõusolekul on võimalik leppida kokku eeltoodust erinev arvestusperiood.

Millised on näidu teatamise võimalused?

Kõige lihtsam on sisestada näit AS Pärnu Vesi koduleheküljel, sisenedes lehele „Teata veenäit“. Otsida oma tarbimiskoha aadress ja sisestada uus veearvesti näit.
Lisaks on võimalik teavitada telefoni teel automaatvastajale (24h) numbrile 445 5652.
Palume teatada alati lepingupartneri nimi, tarbimiskoha aadress ja veearvesti näit.

Palume näidud esitada ka siis, kui tarbimist ei toimu!

Kuhu on võimalik AS Pärnu Vesi arveid tellida

AS Pärnu Vesi arveid on võimalik tellida:

  • E-arvena internetipanka – SEB, Swedbank, Luminor, LHV, Coop (e-arvet on võimalik tellida kas oma internetipangas või lähimas pangakontoris, valides e-arve väljastajaks Pärnu Vesi).
  • E-posti aadressile pdf formaadis (arve saadetakse e-posti aadressilt finance.info@omniva.ee)
  • Paberkandjal posti teel.

AS Pärnu Vesi arved väljastab koostööpartner Finbite

Mitmele meiliaadressile on võimalik arveid saata?

Arveid on võimalik saata:

  • maksimaalselt kahte arvekanalisse (nt e-post, internetipank);
  • kui arve kanaliks on ainult e-post, siis maksimaalselt kahele e-posti aadressile.

Kas arveid on võimalik saata ka 3nda isiku nimele?

AS Pärnu Vesi ei väljasta arveid 3-ndate isikute nimele. Küll aga võib klient paluda saata arve füüsiliselt 3.-ndatele isikutele, kuid arve saajaks jääb alati klient. Sellisel juhul ei sõlmita eraldi lepingut.

Arve saatmiseks 3nda isiku nimele tuleb lepingu partneril teha kirjalik avaldus ning:

  • saata avaldus digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile vesi@pvesi.ee
  • saata avaldus allkirjastatult posti teel aadressile Vingi 13, 80010 Pärnu
  • tulla AS Pärnu Vesi kontorisse Vingi 13, Pärnu ja täita avaldus kohapeal.

Kuidas on võimalik AS Pärnu Vesi arveid tasuda?

Püsimaksega – E-arve püsimakse on mugavaim viis regulaarsete arvete tasumiseks. E-arve edastamine on tasuta. Tellides e-arve ja loobudes paberarvest olete andnud oma panuse keskkonnasäästlikusele. E-arve tellimisest saad lähemalt lugeda siit.
Pangaülekandega – Arve tasumisel on vajalik kasutada viitenumbrit. Ülekande selgitusse palume märkida arve number, mida tasute.
Sularahas või kaardiga – AS Pärnu Vesi kassa (Vingi 13) on avatud E-N 8:00-16:00, R 8:00-15:30

Kas arve maksetähtaega on võimalik muuta?

Maksetähtaeg on fikseeritud lepingus ning seda on võimalik muuta ainult vastavuses AS Pärnu Vesi Krediidipoliitikaga. Kui klient palub ühe konkreetse arve maksetähtaja pikendust, siis klienditeeninduse juhi nõusolekul on võimalik selle arve tähtaega edasi lükata. Selleks tuleb esitada kirjalik avaldus.

Kellel on õigus taotleda kastmisvee arvestust?

Kastmisvee arvestuse võimalus on kõikidel ASPV klientidel, kellel on paigaldatud lisaks peaveearvestile ka kastmisveearvesti (taatlemiseaeg 5 aastat). Kastmisvee kasutamise tingimustega on võimalik tutvuda siin .

Kes ja kuidas määrab reovee reostusgrupi?

Reostusgrupi määramiseks korraldab AS Pärnu Vesi labor vastavalt BHT kontrollikavale proovide võtmist.
Juriidiliste isikute poolt võrku suunatud reoveele rakendatavad kanalisatsiooniteenuste hinnad sõltuvalt reostuskoormusest (BHT7) alates II reostusgrupist:

  • II reostusgrupp (BHT7 sisaldus 550-649 mg/l)
  • III reostusgrupp(BHT7 sisaldus 650- 749 mg/l)
  • IV reostusgrupp (BHT7 sisaldus 750-999 mg/l)
  • V reostusgrupp (BHT7 sisaldus 1000-1299 mg/l)
  • VI reostusgrupp (BHT7 sisaldus 1300-1600 mg/l)

Kuidas toimub arveldamine kortermajadega ja seal elavate inimestega?

Arveldamine toimub eramajade ja korterelamute peaveearvestite alusel. See on arvesti, mis mõõdab kogu maja veetarbimist ja asub tavaliselt veemõõdusõlmes. Kortermajade elanike ja majahaldaja, –omaniku või ühistu vaheline arveldamine sätestatakse vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

Kas ettemaksu korral kantakse raha tagasi minu arvelduskontole?

Üldjuhul jääb raha järgmise perioodi ettemaksuks. Soovi korral kanname raha tagasi. Selleks palume esitada kirjalik avaldus kuhu märkida saaja nimi ja arveldusarve number.

Kuidas arvestatakse tarbitud vee ja kanalisatsiooni kogus, kui veearvesti on rikkis olnud?

Veearvesti rikke korral arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi.

Eelmine kuu tarbimist ei olnud aga sain ikkagi arve keskmise tarbimise järgi. Miks?

Näidud tuleb teatada ka siis, kui veetarbimist ei toimu. Kui näitu ei ole esitatud vastavalt lepingus kokkulepitud arveldusperioodil, siis ASPV esitab arve viimase 6 kuu keskmise reaalselt esitatud näitude järgi.

Juhul kui teadaolevalt puudub tarbimine pikema perioodi vältel, siis sellest kindlasti teada anda AS Pärnu Vesi klienditeenindajale e-posti aadressile vesi@parnuvesi.ee või telefoni teel 445 5660.

Mul on makseraskused arvete tasumisel. Kuidas peaksin toimima?

Kui Teil on probleeme veearvete tasumisega, palume võtta AS Pärnu Vesi klienditeenindusega ühendust kas e-posti teel: vesi@parnuvesi.ee või telefoni teel 445 5660. Koos leiame sobivaima lahenduse.

Soovikorral saab esitada avalduse maksegraafiku sõlmimiseks meie kodulehe kaudu siin.

Kuidas esitada laboriteenuste tellimust?
Laboriteenuste tellimiseks on mugav viis esitada tellimus meie kodulehe kaudu. Tellimusvormi täitmisel valida „Eraisik“ või „Ettevõte“ ning täita vajalikud väljad. Seejärel võtta soovitud proov ise või tellida proovi võtmine atesteeritud proovivõtja poolt ning tuua see meie laborisse (Kaubasadama tee 10, Pärnu).

Tellida on võimalik enamikke põhja-, joogi- ja basseinivee ning pinna-, reo- ja heitvee tavapäraseid analüüse.

Küsimuste tekkimisel teenuse tellimisel palume ühendust võtta telefonil 444 3936 või e-posti teel labor@parnuvesi.ee.

Soovitused joogivee proovide võtmisel.

Juriidiliselt on analüüsitulemused kehtivad ainult siis, kui proov on võetud atesteeritud proovivõtja poolt. Kui klient soovib proov ise võtta, siis soovitame toimida järgnevalt:

AS Pärnu Vesi Kaubasadama tee 10 laborist või Vingi tänav 13 kontorist saate mikrobioloogilise analüüsi jaoks steriilsed pudelid.

Proovi võtmisel peske käed, puhastage kraani välispind ning eemaldage kraani otsa paigaldatud sõel. Mikrobioloogilise analüüsi jaoks tuleks võimalusel steriliseerida kraani ots piirituse või isopropanooli abil.

Kui proovivõtu eesmärgiks on joogivee kvaliteedi kontroll (sellisena nagu vesi jõuab kraanini), siis laske veel kraanist natuke voolata, et vabaneda kraani desinfitseerimise mõjust. Proovivõtul ühisveevärgi kontrolliks tuleb lasta veel joosta kuni ~5 minutit. Reguleerige veejuga sobivaks, et ei tekiks pritsmeid. Asetage proovivõtunõu kraani alla nii, et see ei puutuks vastu kraani.

Keemilise analüüsi jaoks loputada proovivõtunõud (ei pea olema steriilne pudel) 2-3 korda prooviks võetava veega, täita nõu ääreni ja sulgeda tihedalt.

Mikrobioloogilise analüüsi proovipudelil ei tohi proovipudeli korgi sisepinda ja pudeli kaela käega puudutada.

Kuidas proovi säilitada ja transportida?

Proovid peavad jõudma laborisse võimalikult kiiresti peale proovivõtmist. Soovitavalt 6 tunni jooksul, kuid mitte hiljem kui 24 tundi peale proovivõttu. Proove tuleb säilitada kuni laborisse transpordini külmutuskapis temperatuuril 1…50 C, võimalusel kasutada proovide transpordil külmakasti.

Millal võetakse vastu joogivee proove laboris?

Reo-, heit-, pinnavee ning joogivee keemia proove võetakse vastu AS Pärnu Vesi laboris Kaubasadama tee 10, Pärnu II korrusel, E-K kell 8:30 – 15:30.

Joogivee mikrobioloogia proove võetakse vastu E ja T kell 8:30-15:30.

Üldjuhul väljastame analüüside vastused sama nädala lõpus tellimusvormi märgitud viisil ja aadressil. Joogivee keemia süvakontrolli uuring võib võtta tavapärasest rohkem aega. Reo- ja heitvee analüüsi kestvus on 7 päeva.

Kuidas tasuda analüüside eest?

Proovide saabumisel laborisse arveldame eraklientidega kohapeal kas sularahas või kaardimaksega. Arvega saavad tasuda vaid asutused.

Analüüsitulemused

Joogivee analüüsitulemustes on võrdluseks välja toodud joogivee kvaliteedinäitajate lubatud piirsisaldused. Kui labori poolt analüüsitud tulemus on piirsisaldusest madalam või sellega võrdne, vastab antud näitaja joogivee kvaliteedinõuetele. Kui analüüsitulemus on suurem, kui lubatud piirsisaldus, ei vasta joogivee kvaliteet nõuetele.

Mõnede näitajate puhul piirsisaldus puudub. Näiteks üldkaredus ja kaltsium. See tähendab, et antud näitaja ei ole tervisele ohtlik, kuid tekkiv katlakivi võib põhjustada probleeme kodumasinates.

Kui analüüsi tulemuse ees on märk „<“, tähendab, et analüüsitud proovis on tulemus alla  mõõtemetoodika määramispiiri ja joogivee kvaliteet vastab enamasti kehtestatud nõuetele.

Piirsisaldus „ebaloomulike muutusteta“- põhiväärtus seisneb muutuste avastamises sellest, mis oodatud ning mis põhineb sagedasel ja pikaajalisel järelvalvel. Iga ootamatu muutus võib olla tõsise saastumise varajaseks hoiatuseks ja kutsub kiireks uuringuks. Näiteks mikrobioloogilise analüüsi puhul:  kolooniate üldarv 220C juures.

Mõõtemääramatus

Labori kõikide analüüsimeetodite mõõtemääramatus on < 50% (k=2) ning määramispiir on kuni 30% asjaomastest normidest.

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006  §7 lg1