Pärnu linna ja lähipiirkondade veevarustusallikaks on põhjavesi, mis pärineb Reiu veehaarde Kesk-Alam-Devoni veekompleksi ja Vaskrääma veehaarde Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevudest.

Reiu veehaare – kasutusel 1968. aastast; kokku 13 puurkaevu, neist 8 töötavad sügavusega 55… 70 m; kogutootlikkusega kuni 5 000 m3/d.
Vaskrääma veehaare – asub 6 km kaugusel linnast – kasutusel 1990. aastast; 10 puurkaevu sügavusega cá 80 m; kogutootlikkusega kuni 12 000 m3/d.

Reiu ja Vaskrääma veehaaretest välja pumbatav vesi puhastatakse enne tarbijatele juhtimist Reiu Veetöötlusjaamas kõigile joogivee nõuetele vastavaks alates 1998. aastast.

Veetöötlusprotsess Reius on lahendatud järgmiselt:

• Aeratsioon – isevoolne veejaotus läbi 5 võre koormusega kuni 76 m³/h/m² koos mehaanilise õhutamisega õhu/vee suhtega kuni 20.
• Filtratsioon – lahtine kiirfiltratsioon läbi 1,5 m paksuse kvartsliivakihi kiirusega 7,6 m/h (liiv ühefraktsiooniline, teralisusega cá 1,0 mm).
• Desinfitseerimine – erandolukorras on võimalik lisada naatriumhüpokloritit.

Puhastamise protsessis vähendatakse raua, mangaani, ammooniumi, väävelvesiniku ja süsihappegaasi sisaldust.

Reiu veetöötluskompleks on varustatud kolme veereservuaariga kogumahuga 2800m3, mis tagab ~6 tunnise maksimum vooluhulga (veevaru) olemasolu.

• veepuhastusjaama veetootmise maksimumvõimsus on umbes 16500m3 ööpäevas;
• täna antakse linna veevõrku ööpäevas keskmiselt 7000m3 vett;
• linnatrassi suunatakse vesi rõhuga 3,8bar;
• veetöötlusjaamast väljuva joogivee temperatuur on ~7°C;
• veetöötlusjaamast väljuv joogivesi on keskmise karedusega.

Võrgud

• joogivesi tarnitakse läbi 247 kilomeetri pikkuse veevõrgu klientide ja tarbijateni;
• Pärnu linna klientidelt kogutakse 362 kilomeetri pikkuse kanalisatsioonitorustiku kaudu reovesi ja tänavatelt sademevesi ning pumbatakse 128 kanalisatsioonipumplaga Mõrra reoveepuhastusjaama.

Mõrra reoveepuhastusjaam

Pärnu linna, osavaldade ja lähivaldade (Paikuse, Audru, Tori vald) reo- ning sademevesi juhitakse torustike kaudu Vana-Pärnu linnaosas asuvasse Mõrra reoveepuhastisse. Reovee puhastamine on projekteeritud klassikalise skeemi alusel. Puhastussüsteem koosneb võredest, liivapüünistest, esimese astme settebasseinidest, aeratsioonikambrist, teise astme settebasseinidest. Reovesi suunatakse pärast mehaanilist puhastust bioloogilisse puhastusse, kus toimub lahustunud orgaanilise reostuse, fosfori ja lämmastiku ärastamine. Puhastatud vesi suunatakse 3,5-kilomeetrise merrelasu kaudu 5 meetri sügavusele Pärnu lahte.

• jaama reoveepuhastuse maksimumvõimsus on umbes ~20000m3 ööpäevas;
• täna on keskmine töödeldav reoveekogus ~10000m3 ööpäevas.